Eesti pohjarannik (estonii)


Eesti pohjarannik (estonii)

EESTI PHJARANNIK

Phjarannik- on kiviline paekallas Tallinnast Narvani. Enamasti on aga

kaljune sein taandunud metsade rohelusse, lhestatud jgede kanjoneist vi

hbunud lahtedest, mattunud kohati sna liivade alla ja kulunud maadligi

madalaks. Randade taustaks on pea kikjal metsad. Vaid siin-seal murravad

merejoout linnad ja tstusasulad, kaluriklad ja metsadevarju peitunud

puhkealevid.

Phjaranniku kontrapunktiks on vabariigi pealinn Tallinn. Sajandeis

krgusesse ja laiuti kasvanud kivine linn on loodus kauge. Tallinn on osa

phjarannikust. Eestimaa phjarannikuks on Soome lahe lunakallas alates

Psaspea poolsaarest kuni meie riigi idapiirini, Narva jeni. Nende vahele

jb ligi 300 km rmiselt mitmepalgelist rannaja lavamaad.

Mis on kogu phjarannikut siduvaks, kiki maastike lbivaks

tunnusjooneks? Neid on siinmail isegi kaks. Esimene on maa ja vee, mandri

ja mere piir, joon, kus aeglaselt taanduv meri loovutab jrjest uut maad,

seda purustades ja taaskuhjates.

Phjaranniku teiseks tunnusjooneks, on piir klindijoonel, piir kahesuguse

looduse, kahe elulaadi ja kultuurigi vahel. ks neist on pratud mere

poole, on sellest elatuv, teine suunatud mulda, sellest toituv. Paekalda ja

mere vahemiku maa on noor. Jalge alt on leida sinisavi, mille pletamisest

saadud tellist ja toodetakse veel praegu tsementi.

Astangupealset alust, halli paasi, on murtud kivimurdudest, sellest on

laotud linnade seinu ja tehasemre, korjatud kokku pikkadese kiviaedadesse

ja sillutatud knniteedesse.

Pikki rannajoout on ehitatud misad (Sagadi, Varangu, Kolga, Vihula,

Paluse). Phjaranniku pllud on maalad, mis on videtud metsadeet ja

kivivljadet. Viljemaade pidamine on alati olnud vaevarikas. Toittu on

astasadu teenitud ersaks ka kalastamisega.

Inimesi hendavad teed. Phjarannikul kulgevad need ikka rbiti

paerinnakuga, enamasti otse selle rel, vaid randa viisid teetupikud.

Randlase teeks oli piirideta meri. Ka klad koondusid astangujoonele, ikka

sinna, kus tusis paepinnale vi paerinnakust immitses allikavesi.

On testusi ajaloost, et samuti on tekkinud iidsel ajal ka vana Tallinna

linnus. Ajaloo vltel on aga Tallinna piirialal on tekkinud Tallinnlaste

puhke- ja kultuuri ala Kadriorg.

Pidu- ja puhkerannal. Asjaliku ja tise Tallinna piiriks mererannas

on Kadriorg. Siit algab linna pidu- ja puhkepool. Seda veel Peeter 1

aegadest, mil linnasaginast tlpinud valitseja valis oma linnatagusele

majakesele eraldatud, vaikse koha mere naabrusse, pliste puude alla, otse

paeastangu jalamile.

Hiljem kerkisid siia nii uued aiamajakesed kui lossid, tsaari lhikondlaste

villad ja hilisemategi suurnike eluasemed. Looduslikesse tammikutesse ja

kiviklvide vahele ilmusid sirged vi keerutavad teed, vserik asendus

baroksete ehisaedadega.

Vesisest ja kivisest linnatagusest oligi saanud keisri naise nime kandev

saksik Katharinental, maakeeles lihtsalt- Kadriorg, tnaseks linlaste

lemmikpuhkepaiku. Krvuti antiikjumalate kujudega on siin koha leidnud meie

vikerahva kirjanike ja kunstnike mlestust thistavad mlestusmrgid.

Mererse Russalka laevatvi matkiva kivi jalamilt avaneb vaade teisele

memoriaalile, mida thistab kaugele paistev dolomiitobelisk.

Taamal, rinnaku eel krgub Tallinna ks pidulikumaid rajatisi- laulukaar,

mille alla iga 5 aasta mdudes koguneb kogu vabariigi laulurahvas.

hislaul kaigub le Lasname nlva ja mere, lbi sajatuhandelise

pidulistepere sdame. Esimest 1880.a

Tallinnas (jrjekorras kolmas) peetud ldlaulupidu thistab tagasihoidlik

mlestuskivi Laulupeo tnava hoonete vahel. Kiki ldlaulupidusid, mis

alates 1960. Aastat klavad juba tnase laulukaare astmetelt, thistab aga

graniitne ja tammine memoriaal Lauluvljaku krgel nlval. Kivitulpadel on

lugeda nii 1 laulupeost Tartus 845 osalejaga kui 1950. Aastal ligi 32

tuhande lauljaga peost Tallinnas, kuni viimase suurpeoni.

RannateelRussalkast Piritani on alati jalutajaid, merehlte kuulajaid,

linna panoraami imetlejaid. Erilise ruumilisuse ja vlu omandab linnavaade

videviku saabudes. Rannavesi loksub kord leebe lainena, kord raevuka,

rannakividel ja betoonseinal mriseva tormiveena, kord koos tsuva

taldrikjga. Kaldarset veelagedat kirjavad metspardid, sekka luigedki,

silmapiiril avardub aga meri-tmees sisereidile saabuvate vi lahkuvate

alustega turjal.

Rannatee lpetab olmpiakompleksi hoonetekogum, meie vabariigi viimaste

aastate mrkimisvrseim, riiklikke preemiaid plvinud suurehitis. Hoogsa

rtmiga hooneterhmas paiknesid 1980. a . Moskva olmpiamngude ajal

purjeredati keskus ja olmpiakla. Olmpiatuli leegitses otse Pirita je

veepiril lipuvljakul. Nd meenutab Tallinna ja Pirita spordi suurpevi ka

ahkrutest ja olmpiarngastest pimunud mlestusmrk vana jahtklubi

lheduses.

Ongi Pirita jesuu, mis suviti tikitud jahtide valevaist purjedest,

loojangu eel inimsiluettidega muulidel, kloostri krge, kivine

viilukolmnurk peegeldumas jevees, taamal rohetav metsasein.



© 2009