Stephen King
Stephen King
Tallinna Polütehnikum
Stephen King
«The Shining»
Referaat
Koostaja: Andrei Kübar
PA-96
Tallinn, 1998.
Stephen King sündis 21. septembril 1947. aastal Portlandis Maine’is,
kus on koos abikaasa Tabitha ning kolme lapse Naomi, Joe ja Owen Philipiga
veetnud ka suurema osa oma täiskasvanu elust. King alustas kirjanduslikku
tegevust üsna vara, avaldades jutukesi ja novelle kohaliku tähtsusega
lehtedes. Suurema tähelepanu pälvis ta oma varasemale loomingule
iseloomulikus mõnevõrra naivistlikus, ent üpris liigutavas ja kaasahaaravas
toonis loodud teosega ``Garrie``. Tänaseks on suur hulk õudusmeistri
romaane saavutanud bestselleri staatuse, tema loomingu ainetel on vändatud
üle veerandsa- ja filmi ning lõpuks - kirjanik on aastate jooksul teeninud
varanduse, mille suuruse tõttu on nn tõsised horrorfreak’id talle põlgusega
selja keeranud.
Stephen King puhul tuleb ilmselt kõigepealt arvestada, et (anr, milles
kirjanik tegutseb, on puhtalt meelelahutuslik ning tõsisest kirjandusest
selle mõiste traditsioonilises tähenduses on tema puhul problemaatiline, et
mitte öelda võimatu rääkida. Piir verd tarretama paneva horrori ja musta
huumori, halvemal juhul aga näeruväärse farsi vahel on üliahtake; oht
inimese magusaima emotsionaalse seisundi - hirmu tekitamisel vahendite
utreerimisega totaalsesse maitsevääratusse langeda väga suur, mistõttu juba
olemuslikult seebi-sugemetega kolekirjandus halvasti kirjatuna võib väga
läägelt mõjuda. Omadus, mis Stephen King paljudes oma (anrikaaslastest
oluliselt kaalukamaks muudab, on võime kirjutada hästi. Stephen King ei
eksponeeri jubedusi eneste pärast. Ta kasutab neid ülioskuslikult oma
doktriini pähemäärimiseks lugejale, ilma et viimane sellest endale
teadlikult aru anda sooviks või suudaks. Kingi romaanid võivad tekitada
spekulatsiooni, kas autor ellkõige ei püüa mingit väärtuslikku ja talle
enesele olulist sõnumit vere ning võpatama panevate järeldustega ehituna
lihtsalt võimalikult suurearvulise auditooriumini viia.
Stephen Kingi üks vaieldamatuid väärtusi on kahtlemata tema mõneti
kummaline dilemma. Ühtpidi on situatsioonid, inimesed ja neid ümbritsevad
õudused realistlikud (King on eneseirooniliselt loonud ´´täiusliku
horrorromaani´´ retsepti: võtke üks tavaline keskmine ameerika perekond,
viige ta kõige tavalisemasse väikelinna ning tooge sisse mõni üleloomulik
jõud). Teisalt aga on kirjanik loogiliste seletustega harjunud keskmise
romaanilugeja maitse ja maksujõuga arvestades ka sunnitud nähtusi, mis oma
abstraktsuses ja hägususeksi ilmselt usutavad ja koledat oleksid, mingite
muinasjutulise ja käegakatsuvate põhjustega varustama. See on Kingile
kindlasti huvitav väljakutse, võibolla ka üks tema raskemaid ülesandeid,
millele nii ennast kui lugejat rahuldava lahenduse leidmise protsess
kindlasti põnev tegevus.
Stephen King teab väga hästi, et hirmuäratavam kui õudus ise on
selle ootus, mistõttu verejanulisem bibliomaan on kirjaniku romaani
lehitsedes ehk mõningi kord sunnitud pettunult tõdema, et peade ning
soolikate lendamisele on kogu story’st pühendatud vaid üks, enamasti
viimane kümnendik.
Inimesi varjude peale võpatama paneva mehe kuulsusega King tüütab meid
tihtilugu väga põhjalike, vahel ehk liigagi põhjalike kirjelduste ja
mõtisklustega. King üks kuulsamaid ja mõjukamaid romaane ´´It´´ (´´See´´)
on, vaatamata värvikatele jubedustele, teos kõige tavalisemast sõprusest,
mille paneb proovile lõputuna näiv nimetu painaja.
Ortodoksse maailmavaatega lugejale on arvatavasti (okeerivad Stephen King
mõtisklused Jumalast, kellest ta pea üheski teoses mööda ei lähe.
Religiooni ning võõra kultuuri ja usundi respekteerimisest-
mitterespekteerimisest kirjutab King romaanis ´´Pet Sematary´´.
Fakt, et esimesena otsustati eesti keelde tõlkida ´´The Shining´´, on
üldiselt tervitatav, sest romaan on kindlasti autori üks õnnestunumaid,
jubedamaid ja kahtlemata kuulsamaid ja enim tsiteeritumaid.
´´The Shining´´ on hästi kirjutanud perekonnadraama, mille kõik kolm
keskset tegelast - Jack, Wendy ja Danny Torrance on tugevad karakterid
ning mille olustik on Kingi üks realistlikumaid ja seetõttu ehk ka mõjult
jubedamaid. ´´The Shining´´ on romaan inimmõistusest, mis täieliku
isolatsiooni seisundis aja jooksul tugevalt häiritud saab ning iseenese
koletislikke saladusi ja mälestusi vajavasse keskkonda sattudes hääbub,
uinub ja monstrumeid sünnitab. Niisiis üsna tüüpiline hulluksminemise
anatoomia, mis romaani teises pooles vägivaldse ja verise kuju võtab. Kuigi
agarad Kingi-arvustajad nõrganärvilistel ´´The Shining’ist´´ hoiduda
soovitavad, on selle romaanil ka oma tõsisem, miks mitte romantilinagi
pool. Teose keskse probleemi loob omamoodi veider armastuskolmnurk -
alkohoolikust isa, kes talvel täielikku eraldatusse sukelduses kirjatööks
vajaminevat rahu ja vaikust otsib, teda jäägitult armastav ning temasse
usku säilitav naine Wendy ja nende ühine poeg Danny, keda tema lapselikes
mõtetes ja avastustes selgusele jõudmisel aitavad abstraktne soovkuju Tony
ja Tony kujul avalduv võime asju ette (aga ka tagantjärele) näha. Lugu
areneb kingilikult aeglaselt, detailidesse ning tegelaste minevikku ja
olevikku süvenedes, aegajalt halvaendelisi vihjeid tehes ja romaani lõpul
lugejalt süvenenud ja kannatlikku jälgimisvõimet nõudes. ´´The Shining’is´´
avalduvad kõik tüüpilised Stephen Kingi väljendusvahendid ja kirjanduslikud
nipid.
|
