Harri Jotilde;gisalu


Harri Jotilde;gisalu

Tallinna Mustame Reaalgmnaasium

REFERAAT

|petaja: |Koostamine: |

| |Anton Vede?in |

| |10 A klass |

Tallinn

2000

BIOGRAAFIA

Ta on prit Lnemaalt, Paadremaa Rsmaalt, kus sndis 1922. aasta

augustikuu 24. peval.

Rsmaa oli vana talu, mida tema isa poolt vanaema vanemad (Mllerid)

asusid pidama ja priseks ostma juba eelmise sajandi lpul. Esimesed

mlestused ongi tal snnikodust: vana lgkatu elumaja ja samasugune ait

ning karjalaut, kambri otsas suur aed una-, ploomi- ja kreegipuudega,

koplivravas pline kask linnupesadega. Koppel ja karjaaed olid hobuste,

lehmade ja lammaste pralt, toa taga rohetas mudane tiik, mis kevaditi

kubises konnadest, suvel pherdasid seal sead. Tagauest voolas lbi kiire

oja, tegi poliste sangleppade all lookeid. Suurvee ajal uputas, suvel aga

oli vett nii vhe, et kalad - lutsud ja haugid - jid kuivale. Karjamaa oli

krge poliste mndide alune, kust korjati korvi- ja tnnitite viisi marju

ning seeni. Heinal kidi soos, sumbati poolest srest saadik vees.

Talvehtutel nokitsesid mehed psside kallal, rohitsesid neid ja valasid

kuule ning haavleid, et jnese- vi rebasejahile minna. Ahjupragudes

laulsid kilgid.

Esimesest suurest sojast oli tema isa Vladimir koju tulnud

invaliidina. Ta abiellus naabervallast prit taluteenija Miina Adleriga.

See abielu ei kestnud kaua. Prast tema venna Antoni sndi 1925. aasta

algul Harri ema haigestus ja suri Tallinna haiglas. Ji ta vennaga vanaema

Vana-Miina hoole alla. Sellega Rsmaa nnetused ei lppenud: vanaisa

Kaarli klmetas lubjaahju ehitusel ja kopsuhaigus viis ta enneaegselt

hauda, jrgnes vanaema pikaajaline haigus. Tktest tuli puudus, vlad

hvardasid talu. Kik kokku viis selleni, et Rsmaa anti Harri isa e,

s.o. tema tdi Anastasia ja tdimehe Jaak Saali pere pidada ning Harri pere

asusid Tallinna. 1915. aastani olid tema vanavanemad linnas elanudki, siis

aga Rsmaale kutsutud, sest talu oli peremehe, vanaema venna surma jrel

thjaks jnud.

1929. aasta oli linna mberasumiseks ebasoodus - kriisi ja tpuuduse

aeg. Siitpeale lppes tema muretu vikelapsepoli: mletas, et ta ei

kohanenud kitsa linnakorteriga, tundsis puudust Rsmaa uest, jest ja

loomadest. Muule lisaks oli ta esimese linna-aasta jrjest haige. Tekkis

mingi umbusk linna suhtes, millest ta polegi priselt vabanenud.

1930. aasta sgisel viis vanaema tema Tallinna Veerenni tnava (V)

algkooli esimesse klassi. Thed olid tal juba maal gooti thestikuga

aabitsast selgeks pitud, kuid koolis tuli need uue piku jrgi mber

ppida. Kevadeks sai ta siiski lugemise ktte.

1931. aasta suvel abiellus Harri isa teist korda. Kasuema Anette Habo toi

perekonda kaks ttart oma esimesest abielust. Kuigi isa oli kike kige

paremini melnud, lks suure pere lalpidamine juhusliku tga raskeks.

Harri koos vennaga ji vanaema kasvatada. Vanema ttas maja- ja

kooliteenijana, vahepeal elas kdus Rsmaal. Sai ta koolis kia Tallinnas,

Paadremaal, Taeblas ja Keilas. ppimine oli aastatega jrjest edukamalt ja

tunnistused paremaks linud. Koolis olid siis moes testid. pilasele anti

trkitud ksimustelelt, milles tuli tita lngad vi teha arvutused. Hinde

mras punktide arv. Nad ppisid kik pdlikult ja hinaga, testide

kirjutamisel iga punkti prast pingutades ja omavahel visteldes. 1936. a.

kevadel Harri lpetas Paadremaa Algkooli.

Tuli juttu sellest, mis temast pidi edasi saama - kas jb maale

sulaseks vi lheb linna mnd ametit ppima. Tal oli kindel soov edasi

kooli pseda. Ta tahtis petajaks hakata. Kirjutas sellest algkooli

lpukirjandiski andiski. Seminari peeti siiski liiga kalliks ja Keilas

elanud vanatdi soovitusel sooritas sisseastumiseksamid Tallinna Poeglaste

Kaubandus-rindus-Keskkooli Sakala tnavas. Seal oli koos kolm kooli:

kaubanduskool, kommertsgmnaasium ja progmnaasium; direktor ning petajad

olid hised.

Esialgu ei linud tal keskkoolis kuigi hsti. Kige suuremat vaeva

ngis vrkeelega, mida maa-algkoolides ksvahe ldse ei petatud,

linnakoolides aga kll. Oli ta saksa keeles kaaspilastest maha jnud ja

vaatamata armutule tuupimisele ikka teistest nrgem. Alles teisest klassist

alates judis pikkamda jrele, kui saksa keelt hakkas andma petaja L.

Kivimgi, tpne ja nudlik nii enese kui ka pilaste suhtes. ldiselt talle

koolis meeldis. petati elavalt ja huvitavalt. Tundides vesteldi

poliitikast ja reisimuljeist teistesse maadesse, Fa?ismi olemusest

Itaalias ja Saksamaal andis jahmatamapaneva kirjelduse ajaloopetaja ja

hilisem direktor U. Kessler. Oldi nudlikud, tundides valitses hea

distsipliin, klassikursuse kordamise vimalust ei antud. Rhku pandi

iseseisva t harjumuste kujunemisele, said nad palju praktilisi oskusi,

nagu kirjavahetus, dokumentide vormistamine, masinakiri, tugeva aluse saksa

keeles; toimetasime ja trkkisime oma ajakirja "Poiste Hl". Kooli mainet

pilaste silmis tstis tublisti seegi, et paljud nende petajad olid ise

ksutatavate pikute autorid: eesti keel - K. Mihkla, keemia - direktor

O.J. Kiisel, raamatupidamine - J. Tammo, matemaatika - R. Meresmaa, saksa

keel -H. Pezold, fsika - R. Kuna, vene keel - Aleksejev, joonistamine E.

Kana.

Kaubanduskooli aastad olid sisukad ja lksid kiiresti. Suved veetis

Paadremaal snnikodus. Rsmaa lks lesmge: raadati vsa- ja

lepikualusest uut poldu, vanad puhastati kividest, muretseti masinaid,

talus peeti head piimakarja. Mistagi polnud see tulnud iseenesest, vaid

suure tga. Td nuti lasteltki, rkimata suurest linnakooli poisist.

Ometi polnud see vastumeelt ega raske. Ootas ta alati aega, millal linnast

maale pses. Rsmaal sai ta selgeks mitmesugused maatd. Talumehe

hoolsus plluharimisel, maa ja metsa hoidmine, range kokkuhoid ja leiva

kallikspidamine on sellest ajast meeles.

Kaubanduskoolis, eriti viimases klassis, hakkas Harri mtlema

edasippimisest gmnaasiumis, et hiljem oleks tee lahti likooli. Klassis

oli teisigi, kellel sama mte. Vtsid nad eratunde matemaatikas - kroon

tund -, sest kaubanduskooli ja progmnaasiumi programmid erinesid.

Vljavaateid veel kolmeks aastaks kooli jda pidas ta siiski vga

nigelaiks. Kevadel tuli tal gmnaasiumi mte katki jtta - ei ninud

vimalust kulude katmiseks.

Kaubanduskooli lpetamise jrel oleks saanud td pangas, kuid Harri

see ei meelitanud - jllegi vaevas kahjutunne, et ta polnud ppinud

seminaris. Otsustas ta asja omamoodi: ra kia ajateenistuses. Juunikuu

algul olid paberid vormistatud ja komisjonis kidud.

Algasid 1940. aasta suve prdelised sndmused. Sjavkke ei voetud ja

ta sitis suveks Rsmaale. Pidi ka aru pidama, mida edasi teha. Ootamatult

selgus, et Rsmaal ei olda tema edasippimise vastu, tdimees koguni

soovitas uuesti kooli minna -tal oli temaga sel teemal varem juttu olnud -

arvas, et kll ta tuleb rahaga vlja, ja lubas toetada. Kahte korda ta seda

elda ei lasknud. Tallinnas kies ta kohtas direktor O.J, Kiiselit, ta

tundis huvi, mida Harria teeb vi kavatseb. Kui rkis soovist

kommertsgmnaasiumi astuda, otsustas asja samas tnavanurgal: paneb nime

kirja.

1940. aasta sgisel oli taas oma Sakala tnava koolis, aga seekord

Tallinna Poeglaste Kommertsgmnaasiumi ehk "Komme" pilane. Endisi "Kauba"

poisse istus peale tema klassis veel kolm, lejnud olid tulnud teistest

Tallinna prognmaasiumidest ja reaalkoolidest. Elu lks sel sgisel vga

sndmusterikkaks ja kiireks. Uudiseid tuli jrjest: esiteks muudeti kooli

nimetus - kommertsgmnaasiumist sai kommertskool; teiseks lhendati

ppeaega kolmelt aastalt kahele; kolnandaks, ja pilaste llatuseks, hakati

maksma stipendiumi. Vahepeal oli rahakurssi muudetud ja Rsmaalt suvise

t eest kaasa saadud saja krooniga polekski tal ilma stipendiumita midagi

peale hakata olnud. ppeaja lhendamine toi kaasa tunniplaani tunduva

paisumise, kuid "Kauba" poiste elu oli kergem, sest eriained olid tuttavad,

masinakirjatundidest vabastati, sai koguni tasulist masinakirjatd.

hel vahetunnil tmbas kaubanduskooliaegne klassijuhataja E. Kana

Harri kitlinbist kinni vttes enda juurde ja tles, et tahab nu anda.

Oli vrt nu: teha julust leminekueksamid teise klassi ja kool kevadel

lpetada, lubas avaldust ppenukogus toetada. Selleks tuli iseseisvalt ra

ppida l. klassi teise ja 2. klassi esimese poolaasta ldained.

Nii lkski. Aega oli kll napilt, aga koos pinginaabriga tegid nad

eksamid ra ja uuest aastast kolisime teise klassi. Kevadel Harri lpetas

kooli. Sel ajal ei osanud arvata, kui oluline dokument on kommertskooli

lputunnistus see vrdub keskkooli lputunnistusega, kaubanduskooli oma

aga mitte. Harri jaoks kige olulisem seoses teise klassi leminekuga

selgus mrtsis, kui lppklassides loeti ette Eesti NSV Hariduse

Rahvakomissariaadi ringkiri, milles kutsuti noori toole rahvakooli

petajatena ja osa vtma vastavatest kursustest. Teisiti eldes; pakuti

petajaametit, seda, millest oli ta melnud juba algkoolist peale, aga

kaubondus- ja kommertskooliaastatega sellest aina kaugenenud. Viis ta

sedamaid avalduse direktori lauale. Kogu kooli peale oli see ainus. Vastus

tuli rutem, kui oodata vis -Harri arvati rahvakooli petaja kandidaadiks,

saadeti ka tjuhendid algkooli ppeprogrammide ja pikute lbittamiseks

ning kutse katsetele. Katsed toimusid juuni algul, kursused pidid algama

23. juunil. Oli ta ainus meeshing ja vististi ka kige noorem le saja

petajakandidaadi hulgas. Katsed sooritatud ja kool lpetatud, sitis Harri

Kuusmaale, ise pisut kahetsedes, et juba enne jaanipeva, mida koduklas

peeti alati armsa pidulikkusega, peab tagasi Tallinnas olema.

Algas Suur Isamaasda. Kursused ei toimunud. Jin Paadremaale, tuli

Saksa okupatsiooni aeg.

Paadremaa Algkooli juhatajal oli tema petajakutseks valmistumine

teada ja tema ettepanekul suunas Lnemaa koolivalitsus Harri Martina

Algkooli tle. Oli ta petajaks Martnas, Rudes ja Lihulas, seejrel

teenis kaks aastat tpataljonis. Prast demobiliseerimist 1946, aasta

novembris ttas jlle petajana Lnemaal, seekord Saulepis.

1947. aasta l. septembrist tuli Mrjamaa Keskkooli. Mrjamaale ta oleb

jnudki. Ttas ta Ants Lauteri nimelises Mrjamaa Keskkoolis kolmkmmend

ks aastat, nendest kakskmmend kuus ppealajuhatajana. T krval lpetas

1950. aastal Tallinna petajate Instituudi ja 1955. aastal Herzeni-nimelise

Pedagoogilise Instituudi Leningradis, omandades keskkooli bioloogia- ja

keemiaopetaja kutse.

1957. aastal Harri abiellus petaja Elsa Milliga. Nende peres on ttar

Miina, kes pib Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikapedagoogikat.

Sjajrgset kooli iseloomustasid pilaste ja petajate hiskondlik

aktiivsus ning vsimatu trgamine. Toimusid pilaste kunstilise

isetegevuse olmpiaadid. 1948. aasta kevadiseks levaatuseks Harri kirjutas

nidendi "Tismehed", millega judsid "Estonia" lavale. Kriitika nimetas

nidendit sisult trafaretseks, kuid elavalt kirjutatuks ja hsti mngituks,

nii et saal elas kaasa. Repertuaaripuudusest aetuna kirjutas nidendeid

veelgi. Palju kaugemale oma kooli lavast need siiski ei judnud, olid

lesehituselt liiga ldvad ja igavad.

hel peval, mletas ta seda hsti, tuli kooli petajatetuppa tuttav,

muheda olekuga noormees, ks nendest, kellega koos olid Sakala tnavas oma

koolide "Poiste Hlt" trkkinud

Holger Pukk. Holger ttas siis "Sdeme" toimetuses. Siitpeale algas Harri

koost "Sdeme", hiljem "Pioneeri" toimetusega, sest teine kooli- ja

klassivend "Kommest" - Manivald Kesamaa -oli seal ametis. Kirjutas ta

"Sdemele", "Pioneerile" ja "Thekesele", kujunes tutvus ning koost

toimetuste ttajate, kirjanike Holger Puki, Jaan Rummo, Heljo Mnni, Heino

Vli, Jaan Bannapi, Olivia Saare, Maimu Linname ja teistega. Sai Harri

ohutust oma raamatute kokkupanemiseks.

Lapseplvekodu, pitud eriala, t koolis, samuti Lne-Eesti eluolu,

ranniku, laidude ja saarte loodus on mjutanud tema kirjutamise ainevalda.

Tema raamatute esitrkkide toimetaja "Eesti Raamatu" lastekirjanduse

toimetuses on olnud Helle Michelson. Peab Harri seda td autori jaoks

oluliseks, ja selles mttes on tal onne olnud,

Koolit krvalt on raske leida aega kirjutamiseks. Tuli valida, kumma

juurde jda. Otsustas kirjutamise kasuks - 1978. a. jtis petajat ja

lahkusin koolist.

-----------------------

[pic]

[pic]

-----------------------

5



© 2009